Segatainapõhjal õunakook

Tegin vahepeal jälle selle hapukooretainast põhjal õunakoogi retsepti järgi kooki, aga asendasin osa hapukoort kohupiimaga, sest üks kohupiimaots tahtis käest ära minna. Üritasin saada taina konsistentsi selliseks, nagu ma mäletasin teda hapukoorega olevat, aga küpsenud peast oli siiski mõnevõrra teistsugune – pigem keeksi kui muretaina konsistentsiga. Aga päris maitsev siiski, eriti A. oli rahul ja hävitas suurema osa kooki; mul tuli mingil hetkel magusaküllastus ja ma mõtlesin, kas oleks pidanud vähem suhkrut panema (panin taina sisse pool klaasi ja pärast õunte vahele samuti natuke – võib-olla nii magusatele õuntele poleks üldse pidanud panema).

Kogused olid: veidi vähem kui 100 g võid pluss natuke õli, et või vähesust kompenseerida, kokku umbes kolm spl kohupiima ja hapukoort (st nii palju kohupiima, kui mul oli, ja edasi hapukoort); pool klaasi suhkrut, klaas jahu, 1 tl küpsetuspulbrit. Siis tundus kuivaks jäävat, kuivemaks kui eelmine kord, ja ma lisasin veel natuke hapukoort, et tuttav konsistents tuleks – võib-olla siit see keeksisus tuligi. Ja katteks 5-6 õuna (oli vist kuus, aga muist oli suurte plekkidega, nii et päris palju õunandust lõpetas hoopis kompostinõus, mitte koogi peal) natukese suhkru ja kaneeliga. Kui ma eelmine kord tegin, olid õunad vist antoonovkad, nüüd olid sügisjoonikud, oleks isegi pidanud aru saama, et magusamad õunad ei taha nii palju suhkrut.