Jälle kalakastmega nuudlid; ja läätsesupp.

Kuna ma tahtsin ühe pooliku kalakonservi (skumbria õlis) ära teha, siis tegin jälle neid kalaga nuudleid, ainult seekord olid pikad peenikesed munanuudlid, mitte spagetid. Teine erinevus oli see, et mul ei olnud värsket apteegitilli, vaid ainult seemned. Kolmas erinevus oli see, et lisaks poolikule õliga skumbriale läks pannile ka üks omas mahlas skumbria ja see oli õige otsus: taandas õliga konservipooliku rasvasuse kenasti ära.

Muidu jälle sama menetlus – pool veiniklaasi rosinaid täis ja valge vein peale; praadisin sibulat (seekord poolteist, et apteegitilli vähesust kompenseerida), apteegitilliseemneid ja päevalilleseemneid, hakkisin lisaks pannile pool värsket tšillikauna (sest mul oli meelest ära läinud, et ma hiljuti ostsin kuivatatuid, muidu poleks poest seda värsket kauna toonud). Panin nuudlivee üles, tsipa soola sisse. Siis tühjendasin pooliku konservi pannile, lükkasin kalatükid pannilabidaga väiksemaks, lisasin rosinad ja veini klaasi seest ja segasin. Kallasin tilga veini tühjaks saanud konservikarpi ja see loputis läks kah pannile. Tegin teise konservi lahti, algul panin pool sellest pannile, siis hakkasin mõtlema, et kui juba, siis juba, ja panin kõik ja loputasin ka seda karpi veiniga ja lasin kõike haududa. Soola vist ei olnudki vaja lisada, konservist tuli piisavalt. Kui nuudlid olid valmis, segasin sousti sisse.

Järgmisel päeval sõime lihtsalt ja vagalt hakklihakastmega tatart, mille valmistas hoopis A. Sibula-jahu-hapukoore-hakklihakaste, riivitud porgand salatiks kõrval. Maitses täitsa hea.

Eile hakkas mind vaevama, et poolik tšilli vedeleb ikka veel kapi peal ja tegin läätsesupi: panin potipõhja suitsupõsekribalatega kaks hakitud sibulat, neli hakitud küüslauguküünt, kolm viilutatud porgandit ja hakitud pooliku tšilli praadima, koos koriandri ja india köömnetega; hakkisin ühe suure kartuli kuubikuteks; lisasin potis olevale kõigepealt punet, siis umbes liitri vett, kartulikuubikud ja umbes kolmandiku või neljandiku läätsepakist (terve pakk oli poolekilone) ja panin ka ühe loorberilehe. Ajasin keema, keerasin tule väikeseks ja lasin veel jupp aega keeda, kuni kartul oli pehme ja läätsed enam-vähem ka. Siis lõikusin sinna viis soolast kuivatatud tomatit ribadeks (kääridega), pudistasin natuke piparrohtu ja lasin madalal kuumusel (nii et peaaegu ei keenud) maitsestuda; proovisin, leidsin, et soolased tomatid ei ole veel piisavalt soola andnud ja lisasin soola; siis tundus, et ka haput maitset on ikka puudu ja lisasin ühe seismajäänud poolmagusa gruusia veini põhja – see oli sellises olekus vein, et joomiseks oli juba liiga äädikane; üks retsept, millest ma inspireerusin (ei leia enam üles, lugesin veebist igasuguseid “carrot potato lentil soup”-otsinguga üles tulevaid retsepte), ütles, et “lisage punaveiniäädikat või punaveini”, nii et igal juhul oli adekvaatne. Ja vein mõjuski hästi, kaks kärbest ühe hoobiga – supp maitsvam ja ühest peaaegu tühjast pudelist lahti. Keerasin tule täitsa ära ja lasin natuke veel tõmmata. Pärast sõin hapukoorega ja oli päris hea, ainult kõhutuult tuli pärast palju. A. oli vist veel rohkem rahul – ta on ALATI rahul, kui suppi saab – ja pidas vajalikuks ära märkida, et “läätsed olid toredad”.

Advertisements

3 thoughts on “Jälle kalakastmega nuudlid; ja läätsesupp.

  1. Pingback: Nuudli-apelsini-kalasalat (ja üks kanapostskriptum) | Läbikäigu köök

  2. Pingback: Praepanninädal ja Frenchi pissa uus versioon | Läbikäigu köök

  3. Pingback: Kalakastmega nuudlid veidi teistmoodi | Läbikäigu köök

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s