Suppi tegime peaaegu tavalise menetlusega – kanakerest, mille küljest on nahk, fileed ja koivad ära lõigatud (aga ühe koiva alumise otsa, tähendab ilma kintsuta, eraldasime seejärel uuesti supi jaoks, et lihasem tuleks); A. korjab vahu ja hakib juurvilju, mina maitsestan ja teen Otsuseid. Ainult et seekord jagunes see meil päeva peale jupikaupa ära – enne trenni tegi A. esimese keetmise, kuni sai vahu ära korjata. Kana võtsime korraks välja jahtuma, lõikasin suurema liha küljest ära, et see liiga saepuruks ei keeks; viskasin tulevasse puljongisse sellerivarte kuivanumad otsad, ühe pooleks lõigatud sibula, paar tükki ingverit, paar vürtsitera ja näputäie valge pipra teri ja 1 loorberilehe, näputäie koriandrit ja näputäie apteegitilli seemneid; ning 3 kuivatatud tomatit (ilma õlita, need päris kuivad nagu rosinad). Kohe hakkas lõhnama nagu supp! Kanakondid panime samuti puljongi sisse tagasi ja ma keerasin veel korraks enne äraminekut kuumuse uuesti alla; nii jõudis ta veel uuesti keema minna, enne kui tuli trennimineku aeg, ma keerasin kuumuse maha, nii et ta jäi jääksoojuse peal podisema.
Selle jändamise ajal oli A. hakkinud mitu porgandit, paar sibulat, sellerivarre viisakamad osad ja paar kartulit. Porgandid pani ühte nõusse, sibulad-sellerid teise, kartulid kolmandasse (sest ma olin talle keemisaegade kohta midagi sellist rääkinud).
Pärast jõudis tema enne koju kui mina, keetis puljongit veel mõnda aega edasi, siis kurnas ära ja hakkas riburada juurvilju sisse panema – kõigepealt porgandi, veidi hiljem selleri-sibula ja seejärel kartuli.
Kui mina koju jõudsin, oli supp praktiliselt valmis. A. nõudis, et ma maitsetaksin, aga mina seletasin, et ma maitsestasin juba enne puljongit, nüüd pole enam peaaegu midagi peale soola vaja (maitsesin huvi pärast puljongist väljakurnatud asju – täiesti maitsetud, kogu maitse oli puljongi sisse keenud!). Tõin õuest veidi naati, oblikaid ja leeskputke, pesin ära, hakkisin naadi, oblika ja leeskputkevarred peeneks, aga leeskputke õrnad lehed panin esialgu kõrvale.
Siis tükeldasin varem kõrvale pandud liha supi sisse; kui keema läks, keerasin kuumuse maha ja lisasin hakitud naadid jms; maitsestasin soolaga ja jahvatasin uljalt musta pipart peale.
Söömise ajaks hakkisin leeskputkelehti juurde.
Nende korralike, pärispuljongist suppide söömisega on see häda, et mingid puljongipulbrist kiirsupid ei imponeeri üldse enam.
*
Ja kananahast tegin pärast kõrneid, pudistasin praadimise lõpupoole tandoori masalat peale ja natuke sojakastet ka. Krõmpsutasin neid kaks päeva, kiiremini ei saanud, sest nad olid kole rammusad ja pärast paari ampsu pidi vahet pidama.
*
Ja kõrvalepandud fileest tegime pärast kurja kana, aga sellest ma kirjutasin juba eelmine kord ja seekord polnud eriti teistmoodi. Või kui, siis lihtsalt natuke vähem, sest A. oli supi tarvis rohkem eraldanud.