Makaronid kikerhernemäärdega

Ostsin leiva peal söömiseks kukkuva kuupäevaga kikerhernemääret (see sisaldas peale kikerherne veel küüslauku, porgandit ja vist ka sidrunimahla) ja ei jõudnud seda kõike kohe ära süüa, hakkasin muretsema, et läheb pahaks. Teiseks oli mul varasematest toitudest pool pakki riivjuustu järel, sellega on kah alati see häda, et ei saa kauaks seisma jätta.

Niisiis leidsin, et söön makaronidega ära. Keetsin spiraalmakarone, keetmise ajal tõin õuest rohelist: naati, estragoni ja iisopit, pesin ja hakkisin (naadi maitsetaimedest eraldi). Kui makaronid valmis, kurnasin meelega lohakalt (st tilk keeduvett jäi sisse), segasin sisse naadi, et see läheks kuumade makaronide vahel veidi pehmemaks, seejärel kikerhernemäärde; siis segasin sinna veel pool pakki ricotta‘t ja puistasin peale riivjuustu. Kõige lõpuks segasin sisse hakitud maitsetaimed (kõigi eelmiste segamiste käigus oli toit juba vähem tuliseks läinud, ei pidanud enam kartma, et kuumus ürtide maitse ära nüristab). Taldriku peal lisasin ka värsket tomatit. Tuli täitsa hea ja nägi ka kena välja (tõtt-öelda nägi toit selle kollase kikerhernepastaga välja nagu munapuder).

Järgmisel päeval soojendades oli veel see tore asi, et sissesegatud juust muutus kohati mõnusaks praejuustuks.