Kartuli-kurgi-tomati- ja haljasmassisalat

Lõunaks sõime seda, mis eilsest kapsahautisest tänaseks üle oli jäänud; pärast töötegemist läks mul jälle kõht tühjaks ja et A. hakkas juba magama asutama, keerasin endale lihtsalt kähku salati kokku.

Sinna läks: 5-6 eilsest üle jäänud keedukartulipoolikut (ma olin nad poolikutena keetnudki, et rutem läheks); 4 väikest kurki; 1 suur tomat; peaaegu terve 200 g pakk leedukate tehtud feta-analoogi, mis hakkab mulle üha enam ja enam maitsema (sellel on peaaegu lambajuustulikku kirbust, kuigi ta on lehmapiimast tehtud (pakki uskudes on koostises “lehmad piim”)); 1 sibulalauguvars; 3 piparmündilatva otse õuest; posu võilillelehti, mis olid mul juba ammu pestud, soolase veega leotatud ja kuivatatud ja närbusid vaikselt külmkapis, õnneks oli enamus veel kombes. Õli (natuke kuivatatud tomatite pealt üle jäänud õli, natuke oliiviõli) ja musta pipart peale. SUUR hunnik salatit tuli, aga mul oligi kõht tühi.

Oli päris tore, aga poole söömise pealt hakkas tunduma, et midagi krehvtist võiks veel olla, kas rohkem sibulat või… Selle koha peal tuli meelde, et “supikomplektis” oli päris palju rukolaliblesid, otsisin sealt paar näputäit välja ja täiendasin sellega. Sai krehvtisem küll.

Ma oletan, et selle juurde oleks mingi valge vein hea olnud, aga kontserdi aftekal läksin ma vist veiniga natuke hoogu – purju nagu ei jäänud, aga nüüd juba teist päeva ei taha alkoholi poole vaadatagi. Pea ei valuta, paha muidu ei ole, aga alkoholi mõtegi hakkab vastu. Va mõõdukas organism annab endast märku. Aga noh, täpselt samal aftekalisel põhjusel mul parajasti ka ei ole valget veini majapidamises, nii et kaks probleemi kustutavad üksteist vastastikku ilusti ära. Niisiis tegin salati juurde hoopis piparmünditeed (väikese rosmariini-, salvei- ja aed-liivateeaktsendiga) ja võib-olla sai niiviisi isegi parem.

Piparmünt oli salati sees veidi kare, ilmselt oleks pidanud kas peenemaks hakkima või võtma päris ainult ladvaotsad või ekstra otsima eriti õrnu lehti. Võilille konsistents oli see-eest suurepärane. A. muruniitmine varustab mind pidevalt ideaalses söömiskorras võilillelehtedega, nad ei jõua liiga vintskeks kasvadagi.

Homme peab jälle mingi kapsatoidu leiutama.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s