Veel lakoonilisem kartuli-kurgisalat ja ülejääkidest tehtud porgandi-kohupiimakook

Mul oli vahepealsest heeringasöömisest keedukartuleid üle jäänud; ühe praadisin ükspäev poekotleti kõrvale ära, kaks oli veel alles. Ja mul oli kaks odavat pikka kurki (madukurki, nagu ungarlased ütlevad) ja üks ammusel allahindlusel ostetud fetapakk.

Niisiis hakkisin ühe kurgi (miinus selle koledaks läinud kohad), panin hästi pisinatuke soola metallimaitse vältimiseks peale, lisaks hakkisin üne küüslauguküüne, puistasin kurgile peale, pudistasin kuivatatud piparmündi ja basiilikuga üle, et kurk jõuaks juba maitsestuda. Koorisin kartulid ja tükeldasin otse kurgile otsa. Koukisin oliivipurgist viimased järelejäänud mustad oliivid sinna peale; koukisin fetapakist pealmise kihi (veerand või viiendiku poolekilosest pakist) muu otsa, segasin veidi, siis meenus oliiviõli ja musta pipart (värskelt jahvatatud!) panna ja segasin veel. Maitsesin; oli soolane (ei oleks ikka pidanud kurgile eraldi soola panema, küllap feta oleks isegi metallimaitset vältinud!), aga õnneks oli mul veel üks kurk, nii et võtsin sellest pool ja lahjendasin salati vähemsoolaseks.

Nüüd oli hea. Kõrvale sõin röstsepikut oliiviõliga.

*

A. oli päeval, kui mina alles ärkasin, teinud endale praekartulit, kotletti ja porgandisalatit. Pool porgandisalatit (tundub, et pool klaasi kuni klaas, kui koguseid mõõtma hakata) oli üle, aga ei äratanud minus isu, osalt seepärast, et ta oli sinna äädikat lisanud, mis siis, et palsamiäädikat (ja mett ja õli). Mul kripeldas juba ammu pühadel pasha sisse panemata jäänud pakk kohupiima (Otto ricottat – poes ostsin igaks juhuks ka selle, sest ei mäletanud retsepti suhtarve nii hästi, pärast otsustasin, et panen ikka ainult klassikalist kohupiima, ja nii ta seisma jäi), mille “parim enne” oli just täna. Kõht kurgisalatit täis, guugeldasin ringi ja sirvisin kokaraamatuid, et misukesi porgandi-kohupiimakooke üldse tehakse. Leidsin paar soolase koogi ja ühe muffiniretsepti, lisaks lugesin koogiraamatust kohupiimatainast kookide retsepte ja lõpuks tegin nii:

lõin 3 muna otse salatikaussi porgandisalatile otsa ja kloppisin kahvliga lahti. Valasin pool klaasi suhkrut juurde, kloppisin veel; tühjendasin kohupiimapaki sinna otsa ja otsisin selle segamini nühkimiseks puust võinoa, mida ma puulusika asemel kasutada armastan, sest ta istub nii hästi peos. Poetasin sinna sisse paari päeva taguse vahustatud vahukoore, mida ma polnud jaksanud ära süüa ja mis ei olnudki hapuks ega vesiseks läinud, vaid hoopis tahkeks tõmmanud, kuna ma olin tookord vahustamiseks kasutanud moosisuhkrut (tavaline suhkur oli siis otsas); nagu näha, tarretab pektiin ka muid aineid kui moos. Ja panin ahju huugama (nn keskmisele kuumusele, mis teoorias on 180 kuni 220 C kraadi, aga minu ahju näitajat ei tohi üle 160-170 panna).

Valasin sinna A. õhutusel umbes peotäie kanepiseemneid, siis ühe klaasi nisujahu, 3 spl päevalilleõli pluss sortsu tavalist rapsiõli, hakkisin natuke pühadest jäänud mandleid, puistasin hulka rosinaid, jahvatatud ingverit ja kaneeli. Ja segasin. Panin klaasi sisse veel natuke nisujahu, natuke vabariigi aastapäevast jäänud rukkikama ja 1 tl küpsetuspulbrit (mis tuli viimasel hetkel ise soodast ja sidrunhappest segada, sest poe oma oli ootamatult otsa saanud), ajasin omavahel segamini ja valasin taina otsa; segasin uuesti ja viimasel hetkel segasin sisse veel ühe sortsukese õli, sest rammusam on ju parem. Ja siis määrisin tähekujulise vormi võipaberiga üle, kantisin taina sinna ümber, paigutasin veel mõne mandli koogi peale ja küpsetasin nii umbes 25 minutit, siis hakkas juba liiga pruuniks tõmbama ja ma võtsin välja.

Tulemus? Ilus, mure, kobe, seemned krõpsusid toredasti hamba all ja maitse oli hea, aromaatne. Ja mandlid olid peal imemaitsvaks küpsenud. Ainult kuivavõitu oli – ühest küljest, võib-olla oli mul liiga vähe porgandit, teisest küljest tundus, et kuivus ei tulnud mitte niiskuse, vaid rasvasuse puudusest. Teinekord panen ikka rohkem rasvollust. Aga nii, nagu ta on, on teda päris hea võiga süüa. Lõikan koogitüki lapiti pooleks, määrin võid vahele ja panen uuesti kokku nagu sändvitši. Sobib hästi tee kõrvale.

Kui kedagi huvitab – retseptid, kust ma inspiratsiooni sain, kõik prantsuskeelsed: porgandi-juustukook (sh riivjuustuga, selgelt soolane toit); porgandi-kohupiima- või porgandi-toorjuustukook, mis minu arust jätab magusa retsepti mulje, aga serveerimissoovitus on miskipärast salati ja kirsstomatitega (a vbla see nende valge juust on soolane); ja porgandimuffinid, sedapuhku magusad.

Ja teine inspiratsiooniallikas oli “Kookide” raamatu kohupiimakook. Seda raamatut peab rohkem reklaamima, minu arust väärib ta pea sama krestomaatilist kohta nagu “Saiad, pirukad, koogid”.

Praegu mõtlen veel, et huvitav, kas siis oleks veel parem tulnud, kui ma oleks ka muskaatpähklit pannud.

————————————————————————————
PS: järgmiseks päevaks jäänud osa salatist oli endast vedelikku välja ajanud ja A. ei tahtnud seda niimoodi süüa. Maitsesin ja maitse oli endiselt OK (kuigi mul on kuri kahtlus, et kurk oli soolases keskkonnas vaikselt hapnema hakanud, sest maitses umbes nii, nagu ma oleks pannud värskelt hapendatud kurki, aga ega see siis halb ei ole); rüüpasin osa vedelikku lihtviisiliselt ära, aga ülejäänut paksendasin kahe keedumuna ja praetud rukkileivakuubikutega. Niiviisi oli ka A. jaoks söödav. Ja minu jaoks ka, ainult et miskipärast ajas keedumuna mulle sellises salatis ka õudse tomatiisu peale, kogu aeg mõtlesin, et oh oleks siin veel tomatit sees. Noh, ootame, veel paar kuud ja tomatid muutuvad juba paremaks.

Kook oli A. arust OK (ja sai meil kahe peale enne järgmist õhtut otsa); tema ei pannud kuivust tähele, aga ütles, et seda “tatra maitset” oli liiga tugevasti tunda. Nähtavasti ei saa siis kama isegi natuke panna, või kui panna, on selle tugeva maitse tasakaalustamiseks rohkem vürtse ja/või rosinaid vaja. Või mine tea, äkki ka rohkem porgandit.

Advertisements

One thought on “Veel lakoonilisem kartuli-kurgisalat ja ülejääkidest tehtud porgandi-kohupiimakook

  1. Pingback: Vahepealsed lihtsad toidud ja untsuläinud koogist magustoidu tegemine | Läbikäigu köök

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s